“On sümptomaatiline, et eluasemelaenu reklaamides on pildil noor mees, kes on just paberid alla kirjutanud ja endale eluaegse jama kaela võtnud. Võiks ju hoopis näidata hilises keskeas emotsionaalset laipa, kes on just maksnud viimase osamaksu ja istub tühja pilguga ning mõtleb: milleks ma elasin.
/.../ Esimene kavand, mis ta siin tegi, oli just eluasemelaenu reklaam. Pildil oli suurelt Laokoon, Trooja preester, kes üritas takistada puuhobuse linna toomist. See pilt on tehtud võimsast Rooma-aegsest skulptuurist: suur mees koos oma kahe väikese pojaga kägistatakse surnuks Athena saadetud meremadude poolt. Ja reklaami pealkiri: Eluasemelaen. F*cked for a lifetime.”
Sellest on peaaegu kümme aastat möödas kui Kenderi “Yuppiejumal” laineid lõi, aga miskipärast jäi see koht mulle eriti eredalt meelde.
Aga ei, tegelikult mul on kõik väga hästi :)
Jäi ikkagi Komeedi tn. Seal lihtsalt tekkis õige tunne ja see osutus määravaks. Võtmed on käes ja varsti läheb kolimiseks :)
laupäev, märts 29, 2008
f*cked for a lifetime
neljapäev, märts 27, 2008
grrrr....
Ma kohe teadsin, et on mingi hea põhjus, miks mul autos alati lumelabidas on (suvel ka). Töökaaslane teadis rääkida, kuidas üks Porsche-mees täna rehaga oma autot välja kaevas.
Täna hommikul ei olnud minu väike kodutänav Nõmmel veel lumesahka näinud. Okei, mõtlesin, anname andeks, magistraalid kõigepealt. Mingi nipiga sain garaazist ja väravast välja. Anna-teed-tüüpi ristmikule jäin muidugi kinni. Labidas oli abiks.
Täna õhtul kell kaheksa oli muidu sama seis, aint et lund oli juurde sadanud. Ei mingit sahka. Selleks, et oma hoovi pääseda, rookisin poolteist tundi lund. See on iseäranis vahva töö, kui sa oled juhtumisi trennist tulnud, väsind ja nälgas ning sind ootab kodus kass, kes on üksi, külmand ja nälgas. Kõnnitee rookimiseni ei jõudnudki, empaatiavõime läks vahepeal täiesti kaotsi, ei ole vaja inimestel kooserdada seal, oodaku kuni ära sulab või käigu sõiduteel.
Nüüd ma ei suuda otsustada, kas ma olen tigedam siis, kui homme hommikuks ikka veel sahka pole või siis, kui sahk on käinud ja mu ilusti lagedaks roogitud sissesõidutee lund täis läbustand.
Postitaja: Eveli kell 00:37 |
Sildid: elust enesest