esimene Brita-päev

Täna hommikul oli üle hulga aja aknast välja vaadates põhjust rõõmustada. Nii kiire kohe hakkas, et esimene oli valestart (st. ilma manifestikoti ja angaarivõtmeta), aga õnneks ma kaugele niimoodi ei jõudnud ja lõpuks olin ikkagi teine ekipaaz lennuväljal. Ootamine ja külmetamine võis alata, aga väga lootusrikkalt. Siis hakkas mürinat kostma. (On see Brita? Ei tea, imeliku kursiga. Ei ole Brita. ....aga keegi hüppas sealt välja just.) Ja varsti oli nii taevas kui maa täis väga õnnelikke inimesi.
Teine tõus kamad selga! “Vabalangemineeee!”-järgne huilgamine oli paar detsibelli valjem kui tavaliselt ja terve tõusmise ajal olid inimestel lollakad naeratused näol :) 3 minutit. 1 minut. Uks lahti, all paks pilvekiht, exiti märguandeks ekstreka “midagi pole näha, minge!” ja väljas me olimegi! Lendamine oli veidi koba, ikkagi kuu aega vahet ja vale tunke (maa peal oli nii külm, et ma lihtsalt ei suutnud sundida ennast riideid vahetama), aga ei hullu. Pilv lõppes 800 peal, lubasin endale mõned kiired 360 kraadi pöörded ja maanduma. Lollakas naeratus püsis näol veel tükk aega, kuni külm ta ära võttis.
Veel ootamist ja külmetamist. Ilmateate lubatud vahelduv pilvisus seisnes põhiliselt selles, et ühed pilved vaheldusid teiste pilvedega. Oi ma loodan, et see ei olnud viimane sel aastal!

Pildid siin.