just another day in the office

Traditsiooniline viiepäevane töönädal kujunes hüppehooaja lõppedes ajutiselt kuuepäevaseks ja tänase seisuga on ametlikult pikenenud seitsmepäevaseks. Mitte et mingit kohustust oleks või midagi. Aga ma lihtsalt ei saa rahu, kui asjad ei ole hästi tehtud. Blogi on kah ammu unarusse jäänud, ei taha arvutit rohkem näha kui hädavajalik.
Ehk siis ma istun kontoris ja vorbin turundusplaane teha. Selle asemel, et näiteks ajada endale pähe premjäär krüü’sid ja appellassioon kontrolee’sid. Või lugeda raamatut. Või teeselda mingi eraelu olemasolu.
3 nädalat puhkust on välja võtmata ja valgust tunneli otsas ei paista. Tunnelit ennastki, krt, ei paista.