kolmas koolipäev: meeleheide süveneb

Ei no tõepoolest.
Mina enam ei tea, mida oma täiesti mittefunktsionaalse ninaga peale hakata. Eile oli meil lõhnade pimetest, st. anti ette 25 erinevat lõhnanäidist ja pidi ära arvama, mis on mis. Mina sain hakkama 10-ga; muuhulgas ei tundnud ma ära sidrunikoort (minu versioonis ”köharohi”), maasikat (”kummikomm”), mett (”mingi vürtsikas mari”), kannikest (”kopitus”) ja rohelist pipart (”veel hullem kopitus”). Ma ei saa enam muhvigi aru kui mu ümber on korraga umbes kaks triljonit erinevat lõhna!
Nii et kui te juhtute nägema supermarketi puuviljaosakonnas mingit tšikki, kes seal puuvilju nuusutab, siis see olen tõenäoliselt mina.

teine koolipäev: meeleheide võtab maad

Kõik on väga arusaadav ja huvitav ja okei kuni hetkeni, mil vein degusteerimiseks klaasi valatakse ja tuleb hakata aroomi ja maitset kirjeldama.
Ma vist olen veits challenged selle koha pealt. No ma võin aru saada, et lõhn on puuviljane. Ma võin heal juhul aru saada, et virsik. Aga et valge virsik? Mis asi üldse on valge virsik?
Sama lillelõhna kohta. Kust ma tean, mis värvi lillede lõhn see on?
Ja leedripuud näiteks ma ei tunneks siis ka ära, kui see mind metsas pikali jookseks, mis siis veel aroomist rääkida.

Aga unes nägin, et oli hüppepäev ja plaanis oli mingi suurem FS kujund. Et kiiremini uksest välja saada, pandi juba maa peal 3 inimest – mina, Jane ja veel keegi – Brita astmelauale ja sinna pidime jääma terve tõusu ajaks. Kiire oli ja mul polnud aega varju selga panna, see visati niisama lennukisse, et küll pärast paned. (Eee... kuidas? millal?). Jane veel küsis kahtlustava näoga, et kas nii on ikka turvaline :)

esimene koolipäev

No ma muidugi suutsin hiljaks jääda oma esimesel koolipäeval, endal oli ka piinlik.
Eile ma sain aru, kui väga ma olen õppimisest puudust tundnud! 6 aastat on möödas ja mind tabas selline lahedamat sorti nostalgia kui pidi konspekteerima ja värki :) Esimese loengupäeva teema oli kuidas viinamarjataim kasvab ja milliseid vintsutusi ta peab üle elama enne veiniks saamist. Targa inimese juttu on hea kuulata ja õppimine üleüldse ruulib!

Ei ausalt, ma ühel heal päeval lähen ikkagi magistrisse ka.