puhkus

Jah, puhkus on. Kui seda puhkuseks võib nimetada - 3 päeva hommikust õhtuni nelja seina vahel eksamiks õppimist, pausid ainult selleks, et jäätist ja maasikaid juurde tuua. Isolatsioon oli nii täielik, et sellest, et Leto Svet eelvoorust edasi ei pääsenud, sain teada kaks päeva hiljem. (Mitte, et see informatsioon mulle kuidagi eluliselt oluline oleks olnud.)

Eksami esimene osa on nüüd läbi. Tulemusi veel ei tea, aga tunne on päris hea. Praktiline osa on teisipäeval. Pärast seda võib joomisega natuke tagasi tõmmata :)

Teenimatult on siin blogis jäänud tähelepanuta hüppehooaja algus. Kiire on olnud, noh. Üle-eelmisel nädalavahetusel oli mu sisemine merisiga veel sügavas talveunes ja kõik hüpped läksid kenasti riburada mööda aia taha. Eelmiseks laupäevaks (ja ERE 400.-ndaks) oli sigudik siiski enam-vähem virgunud. Homme ehk lendame jälle!

lihtsalt

Sellised on vaated minu uue kodu kahest aknast. Iga hommik kõõlun võileivaga akna peal ja imetlen neid õitsevaid õunapuid.

Üks õhtu tuli selline kodu tunne kohe. Praadisin kausitäie pelmeene, võtsin pudeli veini ligi, kerisin ennast tugitoolisse kerra ja lugesin Anna Kareninat. Siiamaani on rohkem nagu hotelli tunne olnud, sest köögilauda pole jne.

Kool on läbi. Eksam on täpselt kahe nädala pärast. Viimases tunnis harjutasime dekanteerimist (soovitatav sooritada nii, et ennast ega "klienti" põlema ei pane ega veiniga üle ei vala ega proovitud veini dekantrisse kogemata tagasi ei sülita). Plaan on nüüd kõik kodus avatavad veinid valimatult dekanteerida, harjutamise mõttes, et eksamil käsi ei väriseks. Kuidas kõik need sisekasvualad ja piirkonnad ja cru'd pähe tuubitakse, seda ma küll ei tea. Käivad kuulujutud, et pimedegusteerimise käigus peab ära tundma viinamarjasordi, maa, piirkonna, aastakäigu jne. Ega midagi, tuleb praktikale rohkem rõhku panna järgmised kaks nädalat.

Kontori akna taga ruleerivate lennukite müra ajab hulluks. Ülehomseni on veel nii krdi palju aega...