Västeras, kolmas päev

Weatherbreak.
Weatherbreak.
Weatherbreak.

Äratus pool kaheksa ja praeguseks (ehk kella neljaks) on meie grupp ühe tõusu saanud. Hakkas juba looma, 11-way'st kümme koos. Esimene ametlik bigway rekordi katsetus (14 + cam, sest rohkem Caravani lihtsalt ei mahu) jõudis täpselt nii kaugele, et seisime kamad seljas ja vaim valmis põlla peal, et sealt siis sama targalt tagasi tulla. Hüppame pidevalt mingi pläusti sisse ja igasuguseid müstilisi ilmastikunähtusi klassifitseeritakse siinmail lootusrikkalt "aukudeks". Äikesepilvede liikumissuuna ennustamisest on saanud uus rahvuslik spordiala.

Lustakama poole pealt nii palju, et Panda kaotas kihlveo (väites, et ta ei muna kujundit ära - jah, seda sama 11-way'd) ning peab nüüd kaks ringi alasti mööda lennuvälja jooksma.

Västeras, teine päev

Nutune. Life is a bitch and then you die, nagu öeldakse.

Eile õhtul kolisime Västeras'i ümber ja lendame nüüd Cessna Caravaniga. Kell on seitse läbi ning esimene grupp on saanud kaks tõusu ja teine grupp ühe. Okei, esimene grupp sai tegelt 3 tõusu, aga ühe tulime lennukiga alla kah. Teine grupp istub juba umbes tund aega, kamad seljas ja valmis kohe lennukisse jooksma kui auk tuleb. Iga natukese aja tagant sajab jälle vihma.

Esimesel tõusul oli plaanis 11-way + cam, tuli 4-way :) sest baasist üks puudu ja välimine ring vastavalt plaanile ei dokanud. Üks väga scary kohtumine kupli all paksus valges pilves ca 500m peal, jalad värisesid veel tükk aega. Teisel hüppel tegime riskide vähendamiseks oma grupi pooleks, meie poolest tuli 4-way (plaan 5-way). Teisel poolel läks paremini.

Nii, nüüd teine grupp läks uuesti lennukisse. Näis kas nad tulevad alla lennukiga või ilma. Igaks juhuks oleme valmis kamasid selga ajama.

Gryttjom, esimene päev

Bigway osakonnast hetkel sellised uudised, et meil on täiesti reaalne shanss ennast viie päeva jooksul Rootsis surnuks juua, sest hüppamise osas pole prognoosid just ülearu roosilised.
Täna tervitas meid Gryttjomis täiesti hüljatud ja inimtühi dropzone, maandumisrada vee all ja lennukid maas. No mingi paar rootslast leidsime ka ikka lõpuks. Nüüd käib hoogne alternatiivide otsimine.
Samas me muidugi ei lasknud ennast tagasilöökidest sugugi heidutada ja bigway camp'i avatseremoonia sai peetud nagu kord ja kohus, koos lipu heiskamise ja hümni laulmisega. (Mille peale üks rootslane veidi väriseva häälega küsis "Is this a friendly or a hostile takeover?")
Nüüd hakkas vihma ka padutama.

minek

Poolteist tundi stardini.

Hommikul tuli halva üllatusena, et õhtul pestud masinatäis pesu pole päris ära kuivanud. Toppisin ta siiski kotti ja kuivatan nüüd riideid kontoris edasi :) Loodetavasti see pesu pole Gryttjomisse jõudmise ajaks hallitama läinud või midagi.

Kõik litsentsid ja passid ja paberimajandus on seekord kaasas. Tegelt ka.

Ülemistesse raha vahetama minnes jäi Apollo tee peale ette ja nüüd on mul lugemisjärjekorras Anna-Maria Penu ”Minu Hispaania” ja Nick Hornby ”Maoli” juures. (Kas ma olen juba öelnud, et Hornby ruulib sajaga? Kindlasti olen. Ja Penu on lihtsalt paralleelikas, nii et nagu solidaarsusest, noh.)

Kui nüüd veel ilma kuidagi ilusaks saaks, siis oleks kõik täitsa hästi.

tühipea

Elu ilma käekellata on ikka tõsine ikaldus. Mu oma jäi juba paar nädalat tagasi seisma ja pole olnud meeles teda parandusse ka viia. Isegi päevitanud kellarant on käe peal peaaegu olematuks muutunud. Ja mitte miski ei seisa meeles! Elu käib ainult reminder’ite toel, muidu ma ei jõuaks üldse kunagi kuskile. Pildil reedene stiilinäide :D:

(Kas ma seda rääkisin, kuidas hiljuti ühel tööpäeva hommikul kell 11:24 silmad lahti tegin? Viis tundi pärast äratuskella (kolmekordset) helinat?)

kokandusminutid

Ei juhtu just tihti, et mina kokanduslike kavatsustega kööki suunduks, sest midagi head pole sellest kunagi tulnud. (Ma võiksin näiteks rääkida loo selle kohta, kuidas ükskord üritasin teha pirnisorbetti ja välja tuli kukekomm.)

Aga:

Vaja läheb: 200 g pastat, 200 g kukeseeni, natuke porrut, 2 küüslauguküünt, 100 g oliiviõli, 200 ml kohvikoort, 100 g sinihallitusjuustu, 4 cl valget veini (näiteks kuiv chardonnay), soola, pipart.

Keeda pasta, prae oliiviõlis peeneks hakitud kukeseened, küüslauk ja porru. Kuumuta 2-3 minutit, lisa vein, kohvikoor ja lõpuks pasta ning sinihallitusjuust. Maitsesta soola ja pipraga. Kaunistuseks peaks muidugi olema basiilik, a ma ei hakanud tervet puhmast selle pärast ostma ja ajasin läbi koduaia peterselliga :) Ja juurde sobib juua sedasama kuiva chardonnay'd, mis kastme sisse läks.