uus... eee... stiil?

Täna oli see päev, kui jõudis kätte iga-aastase juuksurikülastuse aeg. Tegelikult sain isegi peaaegu poolteist aastat ilma hakkama, viimase korra muljeid võite lugeda siit.

Halba hakkasin ma aimama siis, kui juuksuripreili mu jutu peale ainult noogutas ja naeratas. Kuna ta midagi ei rääkinud, võttis suts aega, enne kui aru sain, et ta venelane on. Kindluse mõttes küsisin selge ja kõlava häälega üle, kas ta sai ikka aru, mida ma tahan. Ta noogutas ja naeratas.
Kuskil poole lihunikutöö ajal haaras mind teatav ärevus ja rõhutasin veelkord, et juuksed peavad jääma piisavalt pikaks, et patsi ulatuda. Ta noogutas ja naeratas ning riputas mu juuksed mulle näo ette, nii et ma tükk aega ei näinud, mida ta tegi.
Kui pilt jälle selgines, üritasin uuesti delikaatselt mõista anda, et aitab küll sellest järgutamisest! Ta vaatas mind natuke haavunud näoga ja vastas "a ja zhe dlinu ne drogaju". Andsin alla.
Kui ta lokitangid haaras, kaalusin kiirelt, mitme pika hüppega ma ukseni jõuaks. Õnneks selgus siiski, et tegu on sirgendamistangidega. Pärast sirgendamist läksid jälle käärid käiku.
Võib vist öelda, et mul on nüüd lühikesed juuksed.

niisiis - urg

Fotokas, kaabel ja arvuti said lõpuks õnnelikult ühes kohas kokku.
Selline urg on. Kolisin sisse. Köögipool on endiselt paras bardakk, aga eks ma tasapisi toimetan seal.

Putin

Sai siin üks päev kurdetud, et ma olen see talv jube vähe langevarjutamise unenägusid näinud. Tänase seisuga on siis üks jälle ette näidata.
Hooaja esimene hüppepäev Kuusikul. Lennukeid ei olnud, aga see-eest oli üks väike helikopter, kuhu mahtus lisaks piloodile kaks langevarjurit ja mida juhtis... Putin. (Tegelt ka.) Esimesele tõusule ma ei saanud ja hea oligi, sest Putin otsustas klassi näidata ja rallis helikopteriga niimoodi, et puude latvad lendasid. Viimaks takerdus ühe jalasega kuidagi pakkimistelgi katusesse. Jooksin telgist välja ja ärkasin üles napilt enne kui kopter crashis.

Kustkohast see Putin siis nüüd tuli, ah?

veel killukesi möödunud nädalast

* Neljapäevasel õhtusöögil istusin Trinidad & Tobago ja Liibanoni vahel. Tuleb välja, et Eestil ja Trinidad & Tobago’l on nii mõndagi ühist – rahvaarv on enam-vähem sama ja nende kõrgeim mägi on umbes sama kõrge kui meie kõrgeim mägi :)
* Mõne asja kohta tundub tagantjärgi, et nende aset leidmise tõenäosus oleks suurem unes kui ilmsi. Kui tihti teil on juhtunud, et black tie tüüpi õhtusöögi ajal ilmub äkki ei tea kust välja pikk sale mustanahaline mees, palja ülekeha, näomaalingute ja sarvedega ning kõnnib ükskõiksel ilmel täiusliku modellikõnnakuga läbi ruumi, kaks dobermanni rihma otsas järel?
* Konverentsi kolmas päev algas hääletuspultide testimisega. Küsimus oli “Where did you sleep last night?” ja vastuse variandid a) in my bed; b) in someone else’s bed; c) I didn’t sleep at all. Tulemused vastavalt 57%, 21% ja 22%.
* “Reindeer wraps! How cool is that!?” Alati heatujuline kiilakas tätoveeritud brasiillane säravil silmil coffee break’i ajal.
* Teekond koju kulges sama tempokalt kui viimased kolm päeva. Helsingi lennujaamas püstitasin vist uue naiste 100m sprindi rekordi, jõudsin napilt. Pagasiteenindus paraku nii tasemel ei olnud, aga see selleks.

paanikaosakonnast

Suhteliselt lambist selgus täna enne tööpäeva lõppu, et homme hommikul kell 8 pean Stockholmis glõubal bränd sammit’il olema. Nad olid unustanud mulle sellest teatada :)
See mõistagi ei olnud veel kõik, lahkesti paluti pöörata tähelepanu neljapäeva õhtuse ürituse dress code’le – black tie.
Ma ei tea, kas te olete tähele pannud, aga mina ei ole just see tüdruk, kellel virnade viisi õhtutualette kapis ripub.
Seega, pärast tööpäeva lõppu jäi mul aega 2,5 tundi, et
a) leida kleit;
b) osta vajalikud aksessuaarid kleidi juurde;
c) osta kingad (shoppamine surve all peaks olema keelatud, mind tabas üks paanika-atakk teise otsa);
d) sõita Komeedi tn-le ja jätta korteri uksele elektrikule kiri kokkulepitud aja canceldamise kohta (mul ta telefoninumbrit ei ole);
e) sõita koju ja pakkida asjad (st. loopida suvaliselt kohvrisse virn suvalisi asju – ma juba ootan põnevusega, mille ma maha unustasin);
f) sõita lennujaama;
g) avastada, et mul on kaasas täpselt 4 visiitkaarti, sõita pärast check in’i kontorisse lisa tooma (jumal tänatud, et kontor lennujaama kõrval on);
h) sõita uuesti lennujaama.

Tehtud!

minu urg: esimene reportaazh

Niisiis, uru põhjalikum ülevaatus ja koristus on läbi viidud ja võib teha esimesi kokkuvõtteid.

1) Minu urg on nunnu! Tal on küll sada häda (nendest allpool), aga kokkuvõttes on ta ikkagi nunnu. Kolmas (katusealune) korrus, naabermajad piisavalt kaugel ja üldiselt madalamad, nii et keegi otse aknast sisse ei vaata. Kesklinn kiviga visata, akna all õunapuud (vist), vaikne tänav, liiklusmüra tuppa ei kosta.
2) Sisse kolimisest lahutab hetkel voodi ehk siis täpsemalt öeldes selle puudumine. Viimastel päevadel läbi viidud vaatlus on viinud järelduseni, et kaubanduses saadaval olevad voodid on a) ilusad ja kallid (10%); b) koledad ja kallid (50%) või c) väga-väga koledad ja mitte eriti kallid (40%). Kusjuures hämmastab just see, et koledad voodid on kallid. No ma ei taha mingeid nikerdustega postikesi ja veel vähem tahan ma, et mu voodi päitsi asemel on lauda uks risti pandud. Vist ikkagi tuleb kõigepealt madrats ära osta, sisse kolida ja siis voodit edasi otsida.
3) Kiiremas korras tuleb lahendada valgustuse küsimus. Senised asukad on kuidagi kolm aastat (nii palju olevat möödas remondist) hakkama saanud ilma laelampideta. Isegi juhtmeotsi ei ripu laes. See-eest on mul üks väga kole põrandalamp. Laelambid on ainult vannitoas ja peldikus, kusjuures peldikus on säästupirn (säästlikkus seisneb selles, et mõnikord ta põleb ja mõnikord mitte).
4) Köögimööbliga on ikaldus. Mul oleks päris hea meel, kui mul lihtsalt ei oleks köögimööblit. Aga ei. Mul on nii kole köögimööbel, et te ei usuks, et midagi nii koledat saab üldse olemas olla. Seda tegelt ei saagi üldse mööbliks nimetada. Ma viskaks ta välja, aga häda on selles, et kraan ja kraanikauss on ju ühe selle juraka küljes. Mis tähendab, et asja replacemiseks peaksin ma uue valamukapi soetama. Mis omakorda tähendab, et ülejäänud köögimööbli ka. No ja see on ju keeruline.
5) Vannituba on mul sõna otseses mõttes vanni tuba. St. sinna mahub ainult vann :) Vann on nii pisike, et sinna mahtumiseks ma peaksin vist kõigepealt dieedile minema. Aga ma veedan nädalas keskmiselt 4-6 tundi vannis ja selle olemasolu oli korteriostul üheks eelduseks. Nii et parem väike kui üldse mitte. Ahjaa, ja vannitoas on koledad plaadid seinas :), ma tahaks need välja vahetada, aga first things first.
6) Väiksese vannitoa ja väiksese peldiku eeliseks on see, et tuba ise on suur ja avar. Mulle meeldib suur ja avar.
7) Põrand tahab ühes kohas natuke kõbimist ja korteriuks + lukk tuleb ära vahetada ja pikemas perspektiivis ilmselt ka aknad. A küll jõuab seda kõike tasapisi teha.

Üldiselt tundub, et lähiajal see blogi kipub vist korteriblogiks kujunema :)