uus maailm

Valgesse lumme mattunud raagus puud pimedates sisehoovides. Noored vanemad laste, koerte ja kelkudega. Uue Maailma seltsimaja sooja valgust kiirgav aken (ma ühel heal päeval ikkagi lähen ja uurin seda asja - kui ma olen välja mõelnud, milleks see hea on). Lumised vaiksed tänavad ja suitsevad korstnad. Rõõmus ja viisakas noormees suure toidukoti ja lilletuutuga. Tänavalaternad, valgustatud aknad ja inimeste elud nende taga. Habemega vanamees, kes imetles esimest lund ja klõpsis pilte teha nagu minagi (ei tea, kas tema omad tulid ka kõik udused ja üldse-mitte-nii-ilusad-kui-päriselt?). Tänavanurgal seisev lumememm. Pannkookide ja maasikamoosi lõhn kodumaja trepikojas.

Mulle meeldib siin.

täna panin mikrolaineahju põlema

Ega ma ei ole kunagi elektririistadega eriline sõber olnud, aga see, et kontoris lõunaks metsaseenetäidisega pannkooke soojendades mikrolaineahi lihtsalt lahtise leegiga põlema läheb, on nüüd küll liiast. Kui siis poest uus toodi, ei jätnud kolleegid muidugi ilkumata, et telekas on kah vana juba, äkki lähed vajutad mõnda nuppu? Ilmselt ajalugu tunneb mind edaspidi kui püromaani, kes oma üheksandal tööpäeval ettevõtte inventarile tule otsa pani.

Uru projektis on vahepeal väike edasiminek toimunud. Enamus vanast kolemööblist on välja visatud. Põrandal istuma enam ei pea. Ja kodu on ikka hoopis kodusem kui seal on raamaturiiul ja mõni toataim ja küünlaid. Internetiühendus on mul alates eilses ka, nii et nüüd saab jälle õhtuti MSN-is veini juua :)