selline pühapäev

Ei, pildil ei ole Gulagi vangilaager, vaid paarkümmend langevarjurit, kes jätsid kraavi kaevates Kuusiku kivisele ja tuulisele väljale nii mõnegi tunni oma noorest elust. Tervise enamus jättis vist juba eile Lasnamäe Spordihalli.
Viljandi maantee ääres oli hommikul lumi maas. Tere talv.

raagus

Ei no ma harjutan siin lihtsalt.

esimene Brita-päev

Täna hommikul oli üle hulga aja aknast välja vaadates põhjust rõõmustada. Nii kiire kohe hakkas, et esimene oli valestart (st. ilma manifestikoti ja angaarivõtmeta), aga õnneks ma kaugele niimoodi ei jõudnud ja lõpuks olin ikkagi teine ekipaaz lennuväljal. Ootamine ja külmetamine võis alata, aga väga lootusrikkalt. Siis hakkas mürinat kostma. (On see Brita? Ei tea, imeliku kursiga. Ei ole Brita. ....aga keegi hüppas sealt välja just.) Ja varsti oli nii taevas kui maa täis väga õnnelikke inimesi.
Teine tõus kamad selga! “Vabalangemineeee!”-järgne huilgamine oli paar detsibelli valjem kui tavaliselt ja terve tõusmise ajal olid inimestel lollakad naeratused näol :) 3 minutit. 1 minut. Uks lahti, all paks pilvekiht, exiti märguandeks ekstreka “midagi pole näha, minge!” ja väljas me olimegi! Lendamine oli veidi koba, ikkagi kuu aega vahet ja vale tunke (maa peal oli nii külm, et ma lihtsalt ei suutnud sundida ennast riideid vahetama), aga ei hullu. Pilv lõppes 800 peal, lubasin endale mõned kiired 360 kraadi pöörded ja maanduma. Lollakas naeratus püsis näol veel tükk aega, kuni külm ta ära võttis.
Veel ootamist ja külmetamist. Ilmateate lubatud vahelduv pilvisus seisnes põhiliselt selles, et ühed pilved vaheldusid teiste pilvedega. Oi ma loodan, et see ei olnud viimane sel aastal!

Pildid siin.

arenen siin

Ajendiks sai see, et möödunud nädalal õnnestus ühe kujundusämbriga hakkama saada. No väga hull ämber ei olnud, aga piisav selleks, et sünniks otsus printfailide tegemine ära õppida. Nüüd olen siin hommikust saadik tarkust endasse ahminud, kõik Marvetaariumi prepressi loengud läbi lugenud ja veel sada asja. Tulemus – mida rohkem ma loen, seda enam kasvab veendumus, et ma ei julge üritadagi ühtegi printfaili teha. Sest asju, millega puusse panna, on kordades rohkem kui ma iial oskaks ette kujutada. Aga alla anda nagu ka ei taha.
Teine idee on PhotoShop selgeks õppida. Minu esimene amatöörlik katsetus on teie ees :)

kõik on hästi

„See on meie oma, see on meie oma!” kiljusin eile kell 19.40 akna poole tormates, kui järjest valjenev mootorimürin vihmase sügisõhtu vaikuse lõhestas. Veidi pärast Ämarist-üle-lendamise-sõnumit ja veidi enne seda, kui Maailma Kõige Ilusama Lennuki rattad EETN-i rada puudutasid. Ma miskipärast ei olnud üldse mõelnud selle peale, et ma ta lennukoridori alla jään ja järsku lõi reaalsus sellisel meeldival moel puuga pähe :) No ega ma ei näinud muidugi midagi, kottpime oli juba väljas, aga kes ta muu ikka olla sai.
Nüüd jääb siis veel üle ainult nädalavahetuseks ilma teha. Mina olen täna juba viina joomisega alustanud (ameti eelised :)). Selline hüppenälg on, et hüppaks kasvõi äikesepilve või sohu kuskile. Isegi freefly’d hüppaks!