kõik on hästi

„See on meie oma, see on meie oma!” kiljusin eile kell 19.40 akna poole tormates, kui järjest valjenev mootorimürin vihmase sügisõhtu vaikuse lõhestas. Veidi pärast Ämarist-üle-lendamise-sõnumit ja veidi enne seda, kui Maailma Kõige Ilusama Lennuki rattad EETN-i rada puudutasid. Ma miskipärast ei olnud üldse mõelnud selle peale, et ma ta lennukoridori alla jään ja järsku lõi reaalsus sellisel meeldival moel puuga pähe :) No ega ma ei näinud muidugi midagi, kottpime oli juba väljas, aga kes ta muu ikka olla sai.
Nüüd jääb siis veel üle ainult nädalavahetuseks ilma teha. Mina olen täna juba viina joomisega alustanud (ameti eelised :)). Selline hüppenälg on, et hüppaks kasvõi äikesepilve või sohu kuskile. Isegi freefly’d hüppaks!