kultuuriminutid

Esiteks, minge vaadake seda Müümise kunsti. Ma pole tükk aega kinos sedasi naerda saanud. Maimik ja Kilmi on ikka täitsa ... Maimik ja Kilmi. Pealtnäha küll empaatiline ja neutraalne, aga oli ikka ilmselgelt kontekstist välja rebitud ütlemisi ka ja enamus ajast oli päris piinlikult groteskne vaadata. Heas mõttes :)
Täna sai Kumus loodusfoto näitusel käidud. Tegelt üldse esimest korda Kumus ja sestap eksisime kohe alguses ära ja vaatasime mitu saalitäit stalinistlikku realismi ja postmodernismi ja Arraku varast loomingut kah ära. Followed by õhtusöök Bestselleris; sealne ahjulõhe on lihtsalt liiga hea, et olla tõsi ja shokolaadikook tekitas ka ai-häv-daid-änd-gan-tu-hevn emotsiooni.
Ja tänase päeva parim uudis on see, et vist pea pool aastat pooleli olnud Kerouac sai läbi. No ma kohe ei oska raamatut pooleli jätta. Aga keegi võiks ära seletada, mida on “kultuslikku” selles, kuidas kari tölle risti-põiki läbi Ameerikamaa läbustab. Ma olen miskipärast alati arvanud, et valgustatus eeldab mingisuguse brain activity olemasolu... Krt tuleb lõpetada raamatute valimine pealkirja ja enda illusioonide alusel.
Nüüd veel natuke veini ja siis magama.