sõbrapäev

Ma ei taha siin nostalgiliseks minna ega midagi. Ja see, et me just sõbrapäeval koos istusime, oli suht juhuslik. Kesse nüüd mäletab, kui kaua sellest on? 25 aastat? Umbes?

Aga see on vahva, et me kõik mäletame absoluutselt täiesti tähtsusetust sündmust, mis leidis aset Suure Munamäe jalamil asuvas kohvikus (kus olid hästi head ja suured kohupiimakoogid) istudes, pärast seda, kui olime matkamise tähe all kolm päeva läbi vihma ja muda ja võseriku kahlanud ning nägime välja sellised, et kariloomadki jooksid kahte lehte laiali. (See oli umbes sada aastat tagasi.) Ja kui on vaja lauluviis üles võtta (no ja peale väikest veintsi on ju vaja!), siis kõlavad otse loomulikult „Mööda mägiteid ja orge” ja Belaja berjooza” – kõvasti, aga see-eest valesti. Ja et mälumängus me teame Vormsi külade nimesid, sest me ju olime seal!!! Ja et me kõik nimetame neid karvaseid päevakoer-tüüpi tõuke Trufadeks :)

Ma miskipärast arvan, et järgmise 25 aasta pärast me oleme samasugused. Rinnas märgid „Oled ilus”, „Sa oled äge” ja „Oleme sõbrad!” :)