no ei ole hommikuinimene...

Esmaspäeva hommikud on kõige jubedamad. Eriti, kui oled kella 3-st öösel Ameerikamaa edevuse laata vaadanud. (See komme jäi vist ülikooliajast külge tänu filmifriik M.-ile – muidu lihtsalt ei olnud järgmine päev loengus millestki rääkida, kui ei teadnud kes ja mis.) Aga muidu ka. Nädala esimene tööpäev ei tohiks alata enne, ütleme, kella 13. Enne seda olen täiesti töövõimetu. Ja mõni inimene kohe peab hommikul vara kõikvõimalike tähtsate tööasjadega sinu poole pöörduma. Seletab ja seletab. Minu kõrvus kõlab see kui ühtlane bla-bla-blaaa.