ärge raisake mu aega!

Käisin siis mina täna autokoolis lõppastme koolitusel. (Vahemärkus neile, kelle load on tehtud eelmisel aastatuhandel – see on see jää- ja libedasõidu koolitus, kus tuleb ära käia enne esmaste juhilubade vahetamist.)
Algas kell 9. Inimesi nii umbes 25. Esimese tunni jooksul talutati 5 kaupa õue ja näidati, kuidas turvavööd kinni panna ja istet paika seada (ei, te saite valesti aru – praegu ma veel ei ole irooniline). Ülejäänud 20 inimest igavlesid klassiruumis see aeg. Oi mul oli kahju, et ma kodust midagi lugemist ei taibanud kaasa võtta. Nii nad raiskasid mu elust 50 minutit.
No olgu, kell 10 hakkas siis lõpuks loeng pihta. Kestis 12-ni. Oli õpetlik ja kasulik küll. Edasi kogu kambaga Tabasallu libedarajale (loe: lumine karjamaa) sõitma. Sellest ma ei saanudki aru, miks nii kaugele oli vaja minna – lähemalt oleks kindlasti ka mõne analoogse karjamaa leidnud. Ja siis seati need 25 autot rivvi ja hakati harjutusi sooritama. Ühe ringi sõidad ja siis pool tundi ootad. Kokku kulus 5 harjutuse (millest igaüks võttis ca paar minutit) peale aega 3 tundi. Vahepeal tekkis tööl mingi paanika ja siis klaarisin telefoni teel seda. Mingil hetkel tabasin ennast üsna sürrist olukorrast – sõidan, gaas põhjas, lumi lendab kahte lehte, oranzid postid paistavad – ja ma ei mäleta, mida ma tegema pidin! See ootamine tüütas nii ära, et lihtsalt läks meelest välja. Vahtisin siis lolli näoga poste paar hetke enne kui meelde tuli, et ahjaa, see on ju see põdra alla ajamise katse.
Erinevalt enamusest inimestest ma tegelikult ei arva, et see libedasõidu koolitus oleks mõttetus. Paneb mõtlema küll rohkem asjade peale. Aga raisata terve tööpäev selle peale, mille tegelikult oleks saanud ära teha 2,5-3 tunniga? Ja küsida selle eest 1000 eeku? Nomaeitea.